teisipäev, 19. august 2014

uus proovilapp

Teate seda tunnet, mis tekib, kui ühte rätti on kootud juba niikaua, et villand saab. Harutatud ja kootud ja ikka valmis ei saa. Ja raamatud on täis imeilusaid mustreid, mida keegi kunagi proovinud ei ole. Ning kapis on parasjagu vaba lõnga ja vardaid.
Või kui varem valitud ja ehki  kaunis muster on tõesti ilus, siis raske kududa ja meelde ei jää ning naudingut protsessist ei teki. 
Minuga igastahes nii juhtus. Pealegi unustasin külas käies oma kudumi hoopis aiapingile maha. Muidugi on lootus see kätte saada, aga seni tahaks ju ka kududa.
Nii siis lappasin raamatuid ja otsustasin valida midagi ka Helga Rüütli salliraamatust. Mustri nimi on Rukkilill 3. Natuke nuppe ja suhtkoht minimalistlik sik-sak. Enamik sallimustreid koosneb tal suurtest modernsetest motiividest ja sisaldavad miljon nuppu.  Aga mul oli üks tokk naturaalvalget.

esmaspäev, 11. august 2014

Aino

Pitsiliste rättide mustreid on meeletult palju, aga ikka tabab mind soov neid omamoodi kombineerida. Tükike siit ja teine sealt. Panin rätile nime ka, sest alustasin seda oma tädi Aino sünnipäeval. Järjest ei kudunud, sestap sai valmis paar kuud peale alustamist. Vahepeal oli pikem paus.

Keskosas siis lihtne kaselehemuster, äärde tekitasin rombid, milles nupud ristikujuliselt. Et ikka usku ja lootust jätkuks. Ja servapitsi kudusin külge. Alguses veel mõtlesin, et äkki teen ilma, sestap sai servadesse neljasilmuseline rips, aga lõnga leidsin juurde ja koonerdada polnudki vaja. Kuna ma parasjagu katsetasin erinevaid kndaramdmeid, siis Mustjala kindarandme hakatus tundus ka äärepitsiks sobivat. Lõpuosa kujunes lihtsalt orgaaniliselt juurde.

Lõng on Midara Roma. Vardad nr 3,5. Rätt sai suur, lõngakulu 200 g


Suurus ei ole muidugi võrreldav ühtede tõeliselt megarättide, voodikattesuurustega, mida Haapsalus pitsipäeval demonstreeriti.  Niipalju peent pitsilõnga kui seal kleitideks ja rätttideks kootud oli....minu seekordne rätt on paras talvel pähe või õlgadele, voodikatteni tahaks ka kunagi jõuda.

reede, 4. juuli 2014

Täpid

Tundub, et ma olen vist andnud ühe väikese sõrme ka kindakudumisse. Kuna ma ikkagi endaga kokuleppele ei saanud, et mis see kõige parem siis oleks, et teha ilusaid kindaid, võtsin lõpetada ühed alustatud sõrmikud. Selline lõngajääkide teema, et kui on mingeid triibulise sokilõnga jääke, siis tegelikult vöib sellest ju ka kindaid kududa. Ehki jah, augud sisse ei kulu, aga polüamiidiga lõng läheb kummastavalt tupsuliseks ja karvaseks pikkamööda, mitte ei vanu niimoodi õilsaks nagu  puhas kare maavill. Aga lõng pole raisata ja ükskord peavad need poolikud asjad valmis saama. Pealegi on talvekindaid alati vaja. Jäänud ongi veel vaid kuus sõrme, eks ma pidin muidugi neid ka mustriga kirjama hakkama, kes see tänapäeval enam teistmoodi teeb. Nojah, harjutamisruumi veel on. Ja kui ma veel peenemad vardad ikka lõpuks võtan....ja äkki mõne keerulisema mustrigi. Ehki, olgem ausad, see täpindus on nii armas oma lihtsuses.


Sellel paaril on kasutuses lausa varras nr kaks ja pool. Absoluutselt normaalne tundub. Ja silmuseid ei ole ka kokku rohkem kui kuuskümmend kummalgi kindal. Ja sedapidi vaadates ei peaks ju kaheksakümmend silmust peenema vardaga teab mis rohkem olema, aga võta näpust.

teisipäev, 1. juuli 2014

Proovilapp

Mitu silmust peab olema vardal? Raamatu järgi (Jõeste, Kirjatud teekond, oli valik, kas 88  ja lapiline ranne või siis 80 ja Mustjala oma. Mõlemad kenad. Vardad on mul siin hetkel vist 1,5. Igastahes tuli ka 80 silmusega lapiline ranne laiemat sorti, meestekas. Järgmised vardad aga on 0,8 ja need tunduvad küll selle  lõnga jaoks liiga peened. Ses mõttes, et painduvad kõveraks.  Midara Roma oleks paras, aga kui võtsin peenema lõnga, siis tuli ka kogu kupatus peenem ja õrnem. Ma aga vajan just tugevamat tulemust. Kuidas kududa tugevamini? Minu loomulik käekiri on ikka suht lõdva, pitsi puhul ju ka. See mida teised koovad vardaga nr 3 või isegi 3,5, on mulle paras kududa vardaga nr 2,5 kui mitte veel väiksemaga.
Alternatiivina paks proovima väikest vanutamist peale valmimist, siis tõmbab kokku ja on tillem.

neljapäev, 26. juuni 2014

Palmikukaskaad

Päev ja kampsun. Paistab, et olen jõudnud mingisse lõpetamiste perioodi.

Pojale kampsun, tibakese kasvuvaruga. See Cascade lõng on tohutult pehme ja absoluutselt ei sügele.

Just sellised lihtsad palmikud ja sirge joon, mille puhul tundub, et no sellise asja jaoks oleks küll võinud ju masina võtta. Aga kas masin oleks seda lõnga suutnud niisuguse aukartusega käsitseda? pealegi, mulle meeldib ju protsess ja rutiin ja seda siin oli küll ja veel.
Kaelus on heegeldatud ja varrukad kootud ülalt alla. Äkki on oluline. Kuigi, liiga palju infot pole ka vaja anda, seega ma ei kirjuta, kuidas ma eriliselt palmikuid tegin. Nii, et kude kokku ei tõmbaks. Pealegi, see on juba varasemalt kirjas ka.

pühapäev, 22. juuni 2014

Diagonaalid ülevalt alla

Imeheast lõngast imehea konstruktsioonijuhendi järgi kootud. Palmikumuster seekord paraku selline omapärane, et kisub keerdu. Et võib ju otseks lükata, aga siis oli seljas tunne nagu oleks kampsun keerdus seljas. Noh nagu teinekord sukkpüksid jalga satuvad, kui kanna kogemata ette keerad. Seega täiuseihalejad ei peaks seda mustrit niisuguse asja kudumiseks kasutama.  Seljas aga mõjub see lausa lahedalt ja huvitavalt. Ja ilmselt ka tänu sellisele diagonaalsusele liibub imehästi.
Kuna kudumissuund oli ülalt alla ja õmblusi ette nähtud ei olnud, siis ei teki ju ka seda hetke, et küljeõmblus kogemata ette viltu roniks. Sõnaga, ideaalne mustri ja konstruktsiooni koostöö. Kes oleks seda osanud aimata.
malabrigo ja mina

kolmapäev, 11. juuni 2014

Triinu 2

Kõik Triinud, Katid ja Katrinid on tegelikult Katariinast.
Nii sobib Triinu nimeline rätt ka Katrinile. Ses mõttes on mustrivalik muidugi lihtsam, pealegi see muster mulle ju väga meeldib kududa. Ja valmis ta saigi.
Lõng on naturaalvalge, selline loomulik ja õrn. Ehki lumivalge on muidugi ka lõng, millest peaks kuduma, mõnikord mõne asjaga sobib see paremini.