väike romantika

Ehted tegin salongis: teemeteistmoodi padjaklubiga. See tehnika lausa nõudis romantilist lähenemist, õieti olid pildid. Ja toorikud oma olemuselt juba romantilised, roosid ja lilled ja liblikas. 

Kõigepealt siis ripatsitoorik, selle südamikku pilt ja peale kristallvaik. Aga ripatsitel olid küljes ka sellised tühimikud, mis nõudsid vähemalt briljandikillukesi. Briljantide asemel said pärli, tehispärl, tegelikult siis mahuline pärlja helgiga liimmitorts.

roosivesi ja mandlid

Kallis abikaasa tõi Bulgaariast kingiks kaasa teadagi mida, roose. Igal kujul. Kreemi ja parfüümina, aga seekord ka orgaanilise destilleeritud roosiveena. Oh seda lõhna ja maitset. Tuleks ju pruukida, aga ei oska. Idamaiseid maiustusi? Kindlasti, pool pudelikest ongi veel alles. Esimesest poolest otsustasin tehaküpsiseid, mandli-roosi küpsiseid. Millegipärast seondus roosivesi kohe mandlitega. Aga roosivesimandlitega on ju martsipan. Ehki seda tänapäeval tehakse seda vist arahhiispähklitest. Inspiratsioon:

http://suurlinnatuledes.blogspot.com/2011/10/martsipaniga-mandlikupsised.html

Ehk et miks otsida eraldi martsipani, kui kodus on olemas nii mandlilaastud kui roosivesi. Laastud jahvatasin jahuks, segasin suhkruja roosiveega ning retsepti esimene osa, martsipani riivimine võiski kohe vahele jääda.

maikuu teisel pühapäeval

Oli maa suht kuiv, isegi sai peenraid teha ja herned mulda. Mart külvas. Viiendik kuuri pörandast on tehtud, ilus tuleb. Sel aastal kahjuks pääsukesed ei tulnud, liiga palju sebimist vist.

Nõudemaania

mingi nõudemaania on mind haaranud. see kõik on muidugi Anu ja Signe "süü", aga tõtt öelda tundub, et ma lihtsalt olen seda kirge endas maha surunud. Kogu aeg ma ju olen kiibitsenud eha kapis olevaid nõusid, neid punaseid muhumustrilisi kausjaid tasse nagu see maailma ilusaim: http://www.osta.ee/en/muhu-mannaga-kfk-tass-alustass-tassi-korgus-5-8-cm-terve-29773775.html. Mõned vanaema Erika nõud jõudsid nö varajagamise käigus siiski meie kappi ka. Põhiliselt siis need suuremad, millelt praadi ja kartulit serveerida. Ja ikka Langebraun, küllap vanasti muid eriti siis ei kasutatudki. Ma ikka unistan, et ökki ma leian kuskilt samasuguse punase triibuga taldrikuid vms, kui mitte vanu, siis võiks ju uuedki olla. aga alati on punane värv vale olnud, nood on ju kuidagi mahedalt tumedad.

See on kõige kaunim, ehki väikseim vaagen, sellelt ma olen ikka kalalõike või miskit piremat serveerinud. Väga kulunud ei ole ka kuldne rant. aga eks nad kõik ole suuremal või vähemal määral kulumisjälgedega, ikkagi kasutusel olnud asjad.

ja teine vaagen on suur, see töötab meil prae ja kana jms vaagnana. Supi jaoks oleks vast liiga mahukas. Vaarikas on sama mis väikese peal, on proportsiooni vahe küll.

Tirinaid on kaks. Üks on suur, vast 5 liitrit suppi mahub sisse. Teine on 2 liitrine, madalam ja tundub seetõttu laiem, aga tegelikult on lihtsalt väiksem. Mõlemast on suppi tõstetud, aga kuna mul pole sellise tirina väärilist kulpi, ja mugavus on ka elus võitu saanud, siis väga tihti ei kasuta.

Mu lemmik on hoopis suur ovaalne praevaagen. Vahel kui on menüüs pisem kana või väiksem praetükk, siis kasutame seda. Ja viimasel ajal on jõululõunad ka suht rahvarohked ja suure söömaga olnud, nii et seegi vaagen on vatti saanud ja oma kohust vääriliselt täitnud. Sellest ka suht kulunud servatriip. Aga kuju on superhea.

Millegipärast ei kujuta ettegi, kas suudaksin niivõrd rõõmustada nende üle, kui oleks terve serviis kasutada. Nendel üksikutel nõudel on teine väärtus. 

Pärnus sinitaevas

Algas mai, aga niikülm, hoolimata kaunist päikselisest päevast pole sel aastal mingeid aiauudiseid. Ilmselt mitte enne augusti:-)
Tänu vaikselt vinduvale majarenoveerimisele on ka majaesine, kus muiduikka vähe kuivema jalaga tuppagi saab, sopane ja killustikuhunnikuid täis. Peenravahes lainetab, mujal vajub, tiik ajab üle ääre. Sestap seadsime töörahva püha puhul suuna Pärnu poole, tutvusime sealse kinnisvaraturu ja selle sektori müügiesindajatega, lõunatasime piirkonna popularseimas söögikohas, Supelsakstes (ei ole ülehinnatud, väga maitsev ja kaunis oli), jalutasime tuulises rannas jne jne
Autos heegeldasin, motiividest särgikul hakkab raskem osa valmis saama

Šokolaadine

Kunagi ammu-ammu ostetud Rowan Summer tweed on nüüd jõudnud saada juba mitmeks asjaks.  See värskeim versioon ootab veel suuremat suve kui praegu olemas on. Esimene kord see lõng tegelikult tuunika, aga siis jäi lõnga ikka palju üle. Tegin sellest vahepeal peaaegu valmis ka ühe väikepoisi palmikutega kampsuni, aga see polnud ikkagi selline nagu oma lapsele tahtnuks. Poiss kohe kuidagi ei sobinud sellega kokku. Eks riided peavad sobima nii emale kui lapsele ja ju pole siis ikka sellist stiili. Üks mõte on lapse kudumi osas veel realiseerimata, äkki võiks see olla peenikesest lõngast palmikutega, nagu mood poes on. Samas, siis võiks ju juba poest osta, kui midagi nii tavalist kududa tahaks. 

 

Rowan summer  tweed on aga eriline lõng. Nagu nimigi ütleb, twiidine, aga samas mitte villane. Ma kudusin seda siiski vardaga nr 2,5. Lihtsalt, et saada tugevam tulemus. 

 

Seda viimast kampsunit aga olen tahtnud teha juba aastaid, mudel ilmus ju juba 2007. aasta Vogue Knittingus. See, mida praegu Designer Knittinguks nimetatakse.  Too ajakirjanumber oli üldse toredaid asju täis ja eks sel hallil ajal polnud ju ka meel küllastunud kõigest, mida nüüd nett täis on. Ja mood oli teistsugune. Ka vintage ei olnud ka niiväga moes veel. Praegu selles stiilis kampsik ehk enam ajakirjas niiväga silma ja meelde ei jääkski.

Üritasin ikka õpetust järgida, aga serva osas tegin ikkagi isetegevust, varrukad ajakohastasin ja tekitasin neile krooked ning seljaosa tuli ka kokkuhoidlikult aukudest. Mistõttu nüüd on lõnga järel ja saaks veel midagi kududa, võib-olla isegi terve jakikese (aukudega muidugi) või pool. Samas suurema asja jaoks ilmselt tuleks juurde osta, aga kas nii arhailist lõnga enam kuskil üldse müüaksegi. 

Suurte aukudega pluus

Sai valmistähelepanelik vaataja näeb, et algne versioon on pisut erinevate motiividega, ma harutasin vahepeal need lahti ja koledamad hoopis üles, tegin rohkem ühesuguseid lehti ja nii sai nagu parem. 

Suuruselt sobib paremini rinnaümbermõõdule  st suurusel 42 ja edasi nii et ilmselt hakkan seda suvel kandma. Aga mingil hetkel alustasin teist ka, esipool on pooleli.

Ravelry-s, heegelnõel oli nr 2 ja 1,5

paelte ja pärlitega

Harjutasin veidi kätt ja meisterdasin prosse

Klassikalisest disainist on see küll väga kaugel, aga kui juba natuke hakkas tulema, proovisin seda nö päris sutašši moodi ka teha

Ja lõpuks natuke ka päris piisikeste klaaspärlitega